{"id":222,"date":"2014-02-17T19:34:12","date_gmt":"2014-02-17T17:34:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.eripedaliit.ee\/?page_id=222"},"modified":"2015-04-22T09:21:01","modified_gmt":"2015-04-22T06:21:01","slug":"eha-viitar","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/?page_id=222","title":{"rendered":"Eha Viitar"},"content":{"rendered":"

\"Eha<\/a>ERIPEDAGOOGIKA JA LAPSEKESKSUS <\/strong>
\nEha Viitar \u2013 \u201cVanapagan V\u201d<\/strong><\/p>\n

K\u00f5igepealt t\u00e4nan s\u00fcdamest teid k\u00f5iki mulle omistatud EEL k\u00f5rgeima tunnustuse, \u201cVanapagana\u201d aunimetuse eest. See oli minu jaoks v\u00e4ga \u00fcllatav ja r\u00f5\u00f5mustav s\u00fcndmus, s\u00fcndmus, mis pani m\u00f5tisklema nii iseenda kui ka meie eripedagoogika \u00fcle.<\/p>\n

Olen olnud seotud eripedagoogikaga alates 1961.aastast, siis l\u00e4ksin t\u00f6\u00f6le Raikk\u00fcla Eriinternaatkooli. N\u00fc\u00fcd on aasta 2005. Vahel on v\u00e4ga huvitav ja kasulik tagasi vaadata, et paremini olevikku m\u00f5ista ja hinnata ning tulevikusihte seada. Meenutame siis veidi minevikku.<\/p>\n

P\u00d5RANDAALUSED<\/strong><\/p>\n

Ka siis, kui ma oma t\u00f6\u00f6inimese elu alustasin, olid erikoolid ja neis \u00f5petasid \u00f5petajad. Moskvas ja Leningradis koolitati ka eripedagooge. Kuid pedagoogika ja eripedagoogika olid selgelt lahus. Eripedagoogika nagu ei olnudki mingi \u00f5ige asi. Ka erikoolid olid siis pigem koht, kuhu tavakoolist oli v\u00f5imalik \u00e4ra saata sellised lapsed, kes seal hakkama ei saanud v\u00f5i t\u00fclikaks muutusid. Erikoolidest ja eripedagoogikast r\u00e4\u00e4kidagi ei olnud eriti ilus, sest kuidas siis v\u00f5is nii suures ja v\u00e4gevas riigis nagu oli NSVL, olla mingeid h\u00e4lvikuid. Meil oli ju \u00fcle\u00fcldine kohustuslik keskharidus, erikoolid aga paigutati \u201clooduslikult kaunitesse kohtadesse\u201d, vanadesse m\u00f5isahoonetesse, v\u00f5imalikult silma all \u00e4ra.<\/p>\n

KUULDAVAKS JA N\u00c4HTAVAKS<\/strong><\/p>\n

Aga elu n\u00f5uab oma ja vesigi tilgub kivi sisse augu. Nii hakkas ka meie \u201ceripedagoogiline vesi\u201d tasapisi tilkuma.
\nHakati ka meil eripedagooge koolitama, tegijaid tuli j\u00e4rjest juurde ja kandepind laienes. Meil tekkis vajadus ja soov muuta end n\u00e4htavaks ja kuuldavaks, see t\u00e4hendab, me n\u00e4gime, et tavakoolis on v\u00f5imalik \u00f5petada ka n\u00f5rgemaid lapsi, neid ei pea kohe ruttu \u00fcritama erikooli saata. Lihtsalt selleks on vaja h\u00e4\u00e4lestada \u00f5petajaid t\u00f6\u00f6tama ka n\u00f5rgemate \u00f5pilastega, anda neile selleks vajalikke teadmisi ja oskusi. Nii pandi k\u00e4ima t\u00e4iendkoolitused, k\u00e4ivitati parandus\u00f5ppe s\u00fcsteem koolides, on loodud n\u00f5ustamiskeskused jne, jne.<\/p>\n

ERIPEDAGOOGIKA \u2013 LAPSEKESKNE \u00d5PETAMINE<\/strong><\/p>\n

Arvan, et k\u00e4esolevaks ajaks oleme teinud end k\u00fcllaltki kuuldavaks ja n\u00e4htavaks, meid on hakatud juba \u00fcsna t\u00f5siselt kuulda v\u00f5tma, meid lausa vajatakse.
\nMuide, kui hakata niimoodi t\u00f5sisemalt j\u00e4rele m\u00f5tlema, mis k\u00f5ik on selle ajaga \u00e4ra tehtud, siis selgub, et seda on \u00fcllatavaltki palju.
\nAga edasi? Mis on j\u00e4rgmine suunis?
\nSiinkohal tahaksin m\u00f5ned korrad esitada oma lemmikk\u00fcsimusi \u201cMis see on?\u201d, \u201cMida see sisuliselt t\u00e4hendab?\u201d
\nMe r\u00e4\u00e4gime, et meie \u00f5ppekava, L\u00d5K-I \u00f5ppekava, on l\u00e4binisti korrektsioonilise suunitlusega. See t\u00e4hendab?
\nMeie erimetoodikad toetuvad erips\u00fchholoogiale, metoodikat sa v\u00f5id ka mitte tunda, aga ps\u00fchholoogiat pead. Kui ps\u00fchholoogiat tead, vead ka metoodika v\u00e4lja.
\nMeile h\u00e4sti teadaolevad k\u00f5ikv\u00f5imalikud raskusastmed ja j\u00f5ukohastamise v\u00f5tted, jne, jne. Mis see on?
\nSelliseid punktikesi v\u00f5iks v\u00e4lja tuua veel ja veel. Vastus neile k\u00f5igile on \u00fcks \u2013 need on lapsekeskse \u00f5petamise elemendid, komponendid, s\u00fcsteem, mis iganes. L\u00fchidalt, see on lapsekeskse \u00f5petamise teooria ja praktika.
\nSellega tegeleb eripedagoog, kes oskab selgitada lapse vajadusi ja v\u00f5imeid ning leida sobiva \u00f5petamise meetodi, suudab t\u00f6\u00f6tada vastavuses erinevate \u00f5ppekavadega, on h\u00e4\u00e4lestunud t\u00f6\u00f6tama iga \u00f5pilasega olenemata sellest, kas ta on h\u00e4lbelise v\u00f5i eakohase arenguga.
\nSee t\u00e4hendab lapsekeskne l\u00e4henemine ja \u00f5petamine on omandanud eripedagoogi jaoks maailmavaatelise t\u00e4henduse.
\nJ\u00e4relikult v\u00f5ime panna v\u00f5rdusm\u00e4rgi eripedagoogika ja lapsekeskse \u00f5petamise vahele?! V\u00f5i kuidas?
\nIgal juhul mina panen, tehku teised mistahes.<\/p>\n

AGA PEDAGOOGIKA, MIS SIIS SEE ON?<\/strong><\/p>\n

Oleksin ma sellise m\u00f5tisklemisega tegelnud paar-kolmk\u00fcmmend aastat tagasi, siis oleksin v\u00f5inud kindlalt \u00f6elda, et \u00fcldiselt pedagoogikas tuntakse kahte \u00f5petamise suunda.
\nNeist \u00fche viljelejad l\u00e4htuvad lapsest, tema arengu ise\u00e4rasustest \u2013 \u00f5petamine on lapsekeskne. \u00d5piraskuste tekkimisel uuritakse eelk\u00f5ige omandamisraskuste tekkemehhanisme. Uurimisobjektiks on nii lapse ps\u00fc\u00fchilise arengu ealised ja individuaalsed ise\u00e4rasused kui ka sotsiaalps\u00fchholoogilised tausts\u00fcsteemid, mis m\u00f5jutavad aine omandamise edukust.
\nTeised l\u00e4htuvad \u00f5ppekavade tasemest ja programmilise materjali omandamise v\u00f5imest. Eeldatakse, et programmide ja \u00f5ppekavade koostamisel on arvestatud laste teatud standarditele vastavate ealiste ise\u00e4rasustega \u2013 \u00f5petamine on ainekeskne. Eeltoodust tulenevalt on \u00f5piraskuste tekkimisel uurimise all eelk\u00f5ige \u00f5ppeaine mitmesuguste valdkondade omandamatuse probleemid, seet\u00f5ttu on ka \u00f5piraskuste anal\u00fc\u00fcs \u00fcldjuhul aine-, mitte lapsekeskne.
\nJ\u00e4relikult eripedagoogid tegelevad lapsekeskse \u00f5petamisega, pedagoogid \u2013 ainekesksega!
\nN\u00fc\u00fcd enam p\u00e4ris nii \u00f6elda ei saa. Aeg on edasi l\u00e4inud ja meie riigis on v\u00e4ga palju muutunud. K\u00e4esoleval ajal toimub ka kogu hariduss\u00fcsteemi \u00fcmberkujundamine ja uuendamine l\u00e4htudes, \u00fchelt poolt, demokraatliku riigi \u00fchiskonna korraldusest, mis n\u00e4eb ette v\u00f5rdsed v\u00f5imalused eluks ja arenguks k\u00f5igile oma liikmetele, teiselt poolt aga arvestab iga \u00fcksiku inimese (\u00f5ppija) individuaalseid v\u00f5imalusi ja vaba tahet hariduse omandamisel. Niisiis on kujunemisel terviklik kooliv\u00f5rk, mis loob v\u00f5imalused erinevate v\u00f5imetega laste \u00f5petamiseks. Ideaalkujul peaks sellise hariduss\u00fcsteemi loomine t\u00e4hendama seda, et igal \u00f5pilasel on v\u00f5imalik leida endale sobiv kool ja tema vajadustele vastav \u00f5petamise meetod.
\nSamas hariduss\u00fcsteem ei kannata revolutsioone ja kiireid reforme, hariduss\u00fcsteem saab evolutsioneeruda. J\u00e4relikult on asjatu tahta, et \u00fcleminek ainekeskselt \u00f5petamiselt lapsekesksele toimuks \u00fcle\u00f6\u00f6. K\u00f5igepealt peab kujunema ja haridusjuhtide ning \u00f5petajate teadvusse j\u00f5udma kujutlus lapsekesksest \u00f5petamisest, alles seej\u00e4rel v\u00f5ime hakata lootma, et kujuneb ka vastavate m\u00f5istete, hoiakute ja v\u00e4\u00e4rtushinnangute s\u00fcsteem, mis realiseerub igap\u00e4evases \u00f5ppet\u00f6\u00f6s.
\n\u00d5ppimise protsess on aktiivne koost\u00f6\u00f6 \u00f5pilase ja \u00f5petaja vahel. See aga on v\u00f5imalik, kui \u00f5ppesisu on lapsele j\u00f5ukohane (vastavuses tema vaimse potentsiaaliga ja l\u00e4hima arenguvallaga) ning \u00f5petaja m\u00f5jutused ja suunamised on optimaalsed \u00f5pilase erivajaduste (individuaalsete ise\u00e4rasuste) seisukohalt, st. \u00f5petaja teab t\u00e4pselt lapse vaimset potentsiaali \u2013 omandamise j\u00f5udlust ning kasutab adekvaatseid \u00f5petamise v\u00f5tteid. Omandamine toimub vaid siis, kui \u00f5pe on j\u00f5ukohane. Antud juhul on meil tegemist tegelikult lapsekeskse \u00f5petamisega, mille tulemusena me v\u00e4listame vajaduse r\u00e4\u00e4kida \u00f5piraskustest.
\nArvan, et selline kujutlus on meie \u00f5petajatel juba \u00fcsna j\u00f5udsasti kujunemas, haridusjuhtidel aga v\u00f5ib k\u00fcll olla kujutlus, kuid puudub ilmselt n\u00e4gemus selle kujutluse praktilisest realiseerimisest \u2013 lapsekeskne \u00f5petamine eeldab ka teatud kindlaid tingimusi, milleta \u00f5petaja ka k\u00f5ige parema tahtmise juures ei saa oma teadmisi ja oskusi rakendada. Selliste tingimuste loomine aga on haridusjuhtide p\u00e4devuses. Selleks aga, et luua tingimusi, on k\u00f5igepealt vaja teada, mida eeldab lapsekeskne \u00f5petamine.
\nNiipea, kui muutub aktuaalseks \u00f5piraskustega laste olemasolu \u00fches v\u00f5i teises koolit\u00fc\u00fcbis, kui tuleb hakata tegelema \u00f5ppe j\u00f5ukohastamisega ja vastavate v\u00f5tete v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisega, tuleb \u00f6elda ka seda, et \u00fcldine \u00f5ppesituatsioon on muutunud \u00f5pilase jaoks kriitiliseks, h\u00e4irivaks. See t\u00e4hendab, et on tekkinud vastuolu \u00f5ppet\u00f6\u00f6 organiseerimise vormide ja taseme ning lapsekeskse \u00f5petamise n\u00f5uete vahel. K\u00f5ige t\u00f5sisem on see probleem meil ilmselt praegu tavakoolis, kus \u00f5piraskustega \u00f5pilaste arv on k\u00fcllaltki suur ja ka \u00fcldine haridustase ei vasta sugugi ootustele.
\nSiin ongi need probleemid, mille lahendamisele saavad kaasa aidata eripedagoogid.
\nSeoses sellega arvan, et ka meil endil on aeg uue sihi seadmiseks. Kui varem me tahtsime saada kuuldavaks ja n\u00e4htavaks ERIPEDAGOOGIDENA, siis n\u00fc\u00fcd on meil vaja veidi muuta r\u00f5huasetust ja tuua n\u00e4htavale eripedagoogika olemus \u2013 LAPSEKESKNE \u00d5PETAMINE. Ei ole t\u00e4htis see, kus t\u00f6\u00f6tab eripedagoog, kas tava- v\u00f5i erikoolis, kas ta t\u00f6\u00f6tab h\u00e4lvikute v\u00f5i eakohase arenguga lastega, t\u00e4htis on LAPSEKESKSUS TEMA T\u00d6\u00d6S.
\nEripedagoog peaks teadvustuma eelk\u00f5ige lapsekeskse \u00f5petuse viljelejana ja alles seej\u00e4rel HEV laste \u00f5petajana, kes tunneb spetsiifilisi v\u00f5tteid erinevate \u00f5piraskuste \u00fcletamiseks.
\nKui varem me p\u00fc\u00fcdsime t\u00f5estada, et me oleme olemas ja ka meiega on vaja arvestada, siis n\u00fc\u00fcd on meil vaja n\u00e4idata, et me tahame ja suudame m\u00f5jutada kogu meie hariduss\u00fcsteemi ja anda oma panuse selle lapsekesksemaks muutumisse. Meil on aastak\u00fcmnetepikkune kogemus, on mida anda.
\nEi ole t\u00e4htis, keda me \u00f5petame, on t\u00e4htis, kuidas me seda teeme! Lapsekesksus ei ole hariduslik ERIvajadus, see on IGA LAPSE hariduslik VAJADUS.
\nSamas HEV laste \u00f5petamise ja \u00f5piraskuste \u00fcletamise kontekstis tundub sageli, et ka lapsekesksus on erivajadus, sest just seda vajavad eelnimetatud lapsed, just selle t\u00f5hustamise kaudu leitakse lahendus probleemidele. Aga teised? Nemad seda ei vaja?!<\/p>\n

Koolipoiss Mati l\u00e4ks logopeedi juurde ja \u00fctles: \u201c\u00d5petaja, eesti keeles l\u00e4heb mul juba p\u00e4ris h\u00e4sti. \u00d5peta mulle n\u00fc\u00fcd matemaatikat. Ma ei oska \u00fclesandeid lahendada. Sa seletad nii h\u00e4sti, ma saan Sinust aru.\u201d<\/p>\n

HEAD JA EDUKAT EDASIM\u00d5TLEMIST!<\/p>\n

Ja veelkord tuhat t\u00e4nu selle k\u00f5rge aunimetuse eest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

ERIPEDAGOOGIKA JA LAPSEKESKSUS Eha Viitar \u2013 \u201cVanapagan V\u201d K\u00f5igepealt t\u00e4nan s\u00fcdamest teid k\u00f5iki mulle omistatud EEL k\u00f5rgeima tunnustuse, \u201cVanapagana\u201d aunimetuse eest. See oli minu jaoks v\u00e4ga \u00fcllatav ja r\u00f5\u00f5mustav s\u00fcndmus, s\u00fcndmus, mis pani m\u00f5tisklema nii iseenda kui ka meie eripedagoogika … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"parent":23,"menu_order":4,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-222","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/222","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=222"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/222\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1018,"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/222\/revisions\/1018"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/23"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=222"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}