{"id":241,"date":"2014-02-18T13:28:53","date_gmt":"2014-02-18T11:28:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.eripedaliit.ee\/?page_id=241"},"modified":"2015-04-22T09:19:02","modified_gmt":"2015-04-22T06:19:02","slug":"vello-saliste","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/?page_id=241","title":{"rendered":"Vello Saliste"},"content":{"rendered":"

\"Vello<\/a>Eripedagoogikasse sattusin juhuslikult<\/p>\n

P\u00e4rast keskkooli l\u00f5petamist oli enesestm\u00f5istetav j\u00e4tkata k\u00f5rgkoolis. Uudse eriala \u2013 ps\u00fchholoogia sisseastumiseksamid olid\u00a0 t\u00e4iesti talutavates ainetes ning valik sai tehtud. Paraku tuli kirjandi hindeks ootamatult kolm ning hoolimata v\u00e4ikesest konkursist oli sellega \u00fclikooliuks suletud. Vene kroonu oli\u00a0 valmis minu vastuv\u00f5tuks. Siin sekkus aga saatus. Leidus \u00fcks ohvitser, kes suunas mind raadiolokatsiooni kursustele. \u00d5ppisin vaenlase lennukeid \u00f5hus \u00e4ra tundma ja lisaboonuseks oli see, et kursante \u00a0s\u00f5jav\u00e4kke ei kutsutud. Hakkasin t\u00f6\u00f6kohta otsima, et j\u00e4rgmisel aastal juba kindlapeale uuesti sisseastumiskatsetele minna.<\/p>\n

K\u00e4isin mitme suure asutuse ukse taga ning olin t\u00e4iesti jahmunud, kui kaadriosakondades esitati alati k\u00fcsimus: \u201eMis t\u00f6\u00f6d te oskate?\u201d\u00a0 Kuulutasin uhkusega, et ei oska mingit t\u00f6\u00f6d, mul on keskharidus! Minu arust k\u00f5va s\u00f5na, sest keskkooli l\u00f5petanu on ju ometi igak\u00fclgselt haritud inimene. H\u00e4mmeldusega n\u00e4gin, kuidas peale minu trumbi v\u00e4ljak\u00e4imist kadus ametnikel minu vastu igasugune huvi. Nii k\u00f5ndisin m\u00f6\u00f6da Tallinna asutusi. L\u00f5puks m\u00f5tlesin, et otsin t\u00f6\u00f6d ju ainult \u00fcheks aastaks, olgu see siis v\u00e4hemalt huvitav. L\u00f5puks sattusin pooljuhuslikult \u00a0Eesti Telefilmi vanemlavameistriks. Minu \u00f5petajaks ja juhendajaks oli tore pensionieelikust lavameister Edgar Kuuskaru. Temalt sain kaasa v\u00e4\u00e4rt \u00f5petuss\u00f5na \u2013 t\u00f6\u00f6ga ei tohi ennast \u00e4ra hirmutada.\u00a0 Ei tohi\u00a0 paanikasse sattuda, kui t\u00f6\u00f6 hulk n\u00e4ib kasvavat \u00fcle pea, vaid rahulikult otsast pihta hakata. Miks peavad Lasnam\u00e4e karj\u00e4\u00e4ris k\u00e4sitsi paemurdjatena vastu vaid aeglaselt liikuvad vanad \u00a0j\u00e4ssakad mehed? Sest noored tugevad poisid hakkavad rabistama, kaotavad j\u00f5u ega jaksa p\u00e4evast – p\u00e4eva \u00fcmmarguse raudvasraga\u00a0 paeplaate rammida.<\/p>\n

Oli aasta 1969, mil valmisid filmid \u201eMehed ei nuta\u201d ja \u00a0\u201eAhvatluste tund\u201d. Tehti t\u00e4nap\u00e4evam\u00f5istes videoklippe \u201eHoroskoobile\u201d Voldemar Kuslapi,\u00a0 Jaak Joala, Helgi Sallo, Kalju Terasmaa, Marju Kuudi, Uno Loobi ning paljude teistega. Re\u017eiss\u00f6riks Sulev N\u00f5mmik, operaatoriks Anton Mutt. Lavamehena sai oldud k\u00f5rvuti Georg Otsa, Vello Viisimaa, Endel P\u00e4rna, Ervin Abeliga. Mida elult veel tahta? Oli v\u00e4ga p\u00f5nev aasta. Kuigi, p\u00e4rast seda polnud mul enam mingeid illusioone s\u00e4ravast ja peibutavast tele- ning filmimaailmast. See oli karm ja intriigiderohke tegelikkus.<\/p>\n

Suvel, kui Tartus, \u201eKaunase\u201d restoranis k\u00e4isid \u00f6\u00f6siti \u201eAhvatluste tunni\u201d v\u00f5tted, viisin dokumenid uuesti \u00fclikooli. Sedapuhku defektoloogiasse, sest sealt olla aasta p\u00e4rast v\u00e4idetavalt lihtne ps\u00fchholoogiasse \u00fcle minna. Tegin eksamid pisut edukamalt, sain kirjandi nelja ning olingi \u00fclikooli vastu v\u00f5etud. V\u00e4ga uhke ja rahulolev tunne oli!<\/p>\n

Algas tudengielu. Esimesed kuud elasin esmakursuslasena Kukulinna pioneerilaagris. Kursusel oli peale minu veel kaks poissi. \u00dclej\u00e4\u00e4nud olid t\u00fcdrukud, keda majutati Vana Tiigi keldriruumides, nn B klubis. T\u00fcdrukud olid v\u00e4ga kenad ja v\u00e4rvikad natuurid. Ja mis peaasi \u2013 neid oli palju! Nendega ei hakanud kunagi igav. Ei m\u00f6\u00f6dunud p\u00e4evagi, mil me poleks Ana v\u00f5i Anu sarkastiliste naljade peale pisarateni naernud. Eriti eksamiruumi ukse taga pabistades. \u00a0Ei unune Jaani klaverim\u00e4ng peahoone kolmanda korruse auditooriumis lektorit oodates. Neil hetkedel kogunesid t\u00fcdrukud klaveri \u00fcmber ja unustasid k\u00f5ik muu.\u00a0 Kursuse\u00f5htud s\u00e4ndiga (Ziguli \u00f5lu pooleks Kellukese limonaadiga) ning seltsielu Vellaveres v\u00f5i K\u00e4\u00e4rikul j\u00e4\u00e4b siinkohal kirjeldamata, sest muidu v\u00f5in ka k\u00e4esoleva\u00a0 kirjandi eest kolme saada teemast k\u00f5rvalekaldumise t\u00f5ttu.<\/p>\n

Juba esimesel kursusel said meie\u00a0 \u00f5ppej\u00f5ududeks sellised legendaarsed inimesed, nagu professorid Juhan Aul, Elmar Siirde, Ernst Raudam, Paul Ariste. Dotsendid Enn Koemets, Valmar Adams, Aleksander Elango. Eesti keele \u00f5ppej\u00f5ud Gerda Laugaste, kunstnik Kaljo P\u00f5llu. Kirjandusteooriat \u00f5petas Karl Taev. K\u00fclastasime Imastut, ps\u00fchhiaatriahaiglaid, Haapsalu V\u00e4ikelastekodu. M\u00e4letan, kuidas t\u00fcdrukud istusid\u00a0 treppidel ja nutsid p\u00e4rast j\u00e4rjekordset visiiti m\u00f5nda ekstreemsesse lasteasutusse. See oli meie koolitamise seisukohalt v\u00e4ga vajalik. Eripedagoogina ei saa lasta\u00a0 end selliste laste n\u00e4gemisest heidutada. Kuidas neid muidu abistada saaks?<\/p>\n

Nii tuli m\u00e4rkamatult minu ellu \u00a0eripedagoogika. Ps\u00fchholoogia m\u00f5tted olid aastaga kadunud ning \u00f5pitav eriala t\u00f5otas olla v\u00e4ga huvitav. Kolmandal kursusel astusid meie ette esmakordselt inimesed, kelleta t\u00e4nap\u00e4eval eripedagoogikat ette ei kujuta. Saabusid Karl Karlep ja Vladimir V\u00e4\u00e4ranen. Seej\u00e4rel kohe varsti s\u00e4rtsaka v\u00e4rtnana Viivi Neare. (Karl Karlepist \u00a0saab ettekujutuse, lugedes m\u00e4lestusi Eripedagoogikast m\u00e4rts, 1999 \u201eVanapagan on saabunud!\u201d ja Viivi Neare vaadetest p\u00f5gusa mulje, lugedes Eripedagoogikat m\u00e4rts, 2002 \u201eMis j\u00e4i uuel Vanapaganal EEL-i suurkogul \u00fctlemata\u201d.) Algasid vastsete \u00f5ppej\u00f5udude esmased loengud eripedagoogikast ja erimetoodikatest.<\/p>\n

Koolipraktika \u00a0viis vaatlustundidega \u00a0Puiestee t\u00e4navale Tartu 14 8-klassilisse kooli. (Praeguse Kroonuaia Kooli eelk\u00e4ija). Abikooli tundide n\u00e4gemine ajas meid kenakesti segadusse. Esmapilgul polnud neis lastes mitte midagi sellist, mille poolest nad teistest kehvemad oleksid. Tundides valitses kord, (\u00f5petajaks Eha Vihm!), lapsed oskasid k\u00fcsimustele vastata. K\u00f5ik ladus nagu tavakoolis. Ka t\u00e4nap\u00e4eval \u00fctlevad esmakordselt erikooli k\u00fclastanud , et kus need laste \u00f5piraskused siis v\u00e4ljenduvad. Pealtn\u00e4ha polegi probleemi. Kui aga ise \u00a0praktikandina juhendaja k\u00e4e all esimesi tunde andsime, olime hoobilt silmitsi raskustega. Kuidas selgitada 8 kl lapsele, mis toimub arvudega jagamisel, kui ta ei suuda ette kujutada terviku osadeks jaotumise mehhanismi ning ei saa hakkama ainsagi jagamistehtega. Kui palusid korrapidajal klassi \u00e4ra koristada ja see ikkagi p\u00e4eva l\u00f5puks tegemata oli, taipasid, et andsid mitmeosalise korralduse, millest laps t\u00e4itis vaid \u00fche ehk kaks, kuid mitte k\u00f5ik. \u00d5ppisid kasutama l\u00fchikesi selgeid lauseid ja andma \u00fcheselt m\u00f5istetavaid korraldusi. Koolipraktika oli v\u00e4ga oluline, sest \u00f5petajahakatised said \u00f5ppida lastelt. Juhendaja karmi pilgu all. Nii nagu praegu n\u00f5utakse algajalt autojuhilt kohustuslikku libedas\u00f5idueksamit. J\u00e4\u00e4 ise \u00f5petab libedaga s\u00f5itma.<\/p>\n

Esimeste lendude eripedagoogid on saanud v\u00e4ga hea ettevalmistuse just t\u00e4nu pikale koolipraktikale, mida juhendasid v\u00e4simatud \u00f5ppej\u00f5ud Karl Karlep ja Viivi Neare. Ka haruldane \u00f5petaja Eha Vihm, kes on koos viimatinimetatutega Eesti Eripedagoogide Liidu poolt Vanapagana aunimetusega p\u00e4rjatud. Koolipraktikast j\u00e4id meelde v\u00e4\u00e4rt \u00f5petuss\u00f5nad: \u201e\u00d5pilastega tuleb algul olla range. Hea j\u00f5uab nendega p\u00e4rast alati olla.\u201d Paljud on oma pedagoogikarj\u00e4\u00e4riga kimpus olnud, p\u00fc\u00fcdes kohe esimesest hetkest olla lapsele meeltm\u00f6\u00f6da lahke onu – t\u00e4di.<\/p>\n

Esimesel kursusel oli meile kui rebastele k\u00f5ik\u00a0 uus ja huvitav. Teisel kursusel olime v\u00e4ga targad ja k\u00f5iketeadvad. Loomulikult, sest tohtisime ise uusi<\/i> rebasteks l\u00fc\u00fca. Kolmandal kursusel hakkasime pisut taipama, milline meie \u00f5pitav ariala tegelikult on ning neljas-viies kursus olid t\u00e4idetud t\u00f5sise \u00f5ppimisega. Koolipraktika k\u00f5rval oli see teine suur v\u00f5it, et meie v\u00e4lja\u00f5pe kestis viis aastat. V\u00e4ga raske on erikoolis toime tulle bakalauruse ettevalmistusega inimesel v\u00f5i sellel, kes on l\u00e4binud vaid n\u00f5utava koguse eripedagoogika t\u00e4iendkoolituse tunde. Ka t\u00e4nap\u00e4eva eripedagoogidele v\u00f5iks olla \u00a0viieaastane kursus koos p\u00f5hjaliku koolipraktikaga. See tagaks hea ettevalmistuse.<\/p>\n

Oli kevad 1974. L\u00f5ppesid tudengiaastad, mida pean elu parimateks. Tartu Riikliku \u00dclikooli rektor ulatas meile aulas k\u00e4tte diplomi, millele kirjutatud: Abikooli \u00f5petaja-logopeed. Tuli asuda erialasele t\u00f6\u00f6le. Oleme hiljem \u00a0ajakirja Haridus toimetaja\u00a0 Raivo Juurakuga vestelnud kutsen\u00f5ustamise teemal. Mis meist oleks saanud, kui oleksime sattunud t\u00e4nap\u00e4eval levinud kutsen\u00f5ustamise teenust kasutama? T\u00f5desime, et me poleks kutsen\u00f5ustaja soovitusi j\u00e4rgides oma erialale sattunud. Niisiis oli saatus oma valikud teinud ja s\u00fcgisel alustasin t\u00f6\u00f6d Kosej\u00f5e Eriinternaatkoolis \u00f5petaja-kasvatajana.<\/p>\n

Esimeseks eluasemeks \u00f5petajate toa vastas olev nn k\u00fclalistetuba. Poja s\u00fcnni j\u00e4rel v\u00e4ike korter naaberk\u00fclas, kuhu joogivesi toodi traktoriga karjamaalt, lehmade jootmise tsisternis. Raske, aga ilus aeg! K\u00f5ik kooli t\u00f6\u00f6tajad, kes meiega vestlesid, r\u00f5hutasid, et loodus on siin kaunis! Taipasime, et ega see koolit\u00f6\u00f6 vist meelakkumine pole. Olin teise lennu l\u00f5petajana esimene eripedagoog, kes Kosej\u00f5ele sattus. \u00d5pilaste arv oli tollal 250. Mulle tutvustati tunniplaani. Aga kuna kasvatajate toas olevast graafikust ei r\u00e4\u00e4gitud mulle midagi, siis alustasin oma karj\u00e4\u00e4ri t\u00f6\u00f6luusiga. Esmasp\u00e4eval ma kooli ei ilmunudki, \u00a0sest tunde mul polnud ja kasvatust\u00f6\u00f6st ei teadnud mitte midagi.<\/p>\n

Juhtkond kasutas p\u00f6\u00f6rdumisel v\u00e4ljendit \u201enoor spetsialist\u201d. Eks see ole v\u00e4ikese irooniaga v\u00fcrtsitatud kompliment. Juhtkonna ebamugavustunne oli t\u00e4iesti arusaadav, sest olin erikoolis esimene ja ainuke eriharidusega spetsialist, kes kooliasjadest eriti ei jaganud, kuid erialaselt valdas maailma, mida teised ei tundnud. Esimeseks proovit\u00f6\u00f6ks sai k\u00f5neravi vajavate \u00f5pilaste v\u00e4ljaselgitamine ja k\u00f5neravigruppide moodustamine. P\u00fc\u00fcdsin kolleegidele oma esimesi logopeedit\u00f6\u00f6 kordaminekuid tutvustada, et nad ka teistes tundides v\u00f5i kasvatust\u00f6\u00f6s lapse t\u00e4helepanu \u00f5igele h\u00e4\u00e4ldusele suunaksid, kuid entusiasm rauges peagi. See oli teistele v\u00f5\u00f5ras ja kolleegid ei v\u00f5tnud vedu. Siin pole midagi ette heita. Me n\u00e4eme, kui raskelt kujunevad t\u00e4nap\u00e4eval koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikud, kui nad \u00fcldse kujunevad.<\/p>\n

Teiseks katsumuseks oli suureks paisunud\u00a0 3. kl \u00f5pilaste lahutamine kaheks paralleeliks p\u00f5him\u00f5ttel, et \u00fches klassis oleks tugevamad, teises n\u00f5rgemad \u00f5pilased. Klassijuhatajad ise ei saavat sellega hakkama. T\u00f6\u00f6 sai k\u00e4hku tehtud, kuid ellu seda ei rakendatud. Segas inimlik faktor \u2013 s\u00f5brannadest pedagoogid ei soovinud kumbki endale \u201eraskemat\u201d klassi valida. Nii tehti klassid lihtsalt v\u00f5rdselt pooleks.<\/p>\n

Kohe esimesel t\u00f6\u00f6aastal kutsuti mind Harjumaa meditsiinilis-pedagoogilise komisjoni liikmeks. V\u00e4ga \u00f5petlik aeg. Juhatajaks oli haridusosakonna n\u00f5unik, kes tegi mahukat sekret\u00e4rit\u00f6\u00f6d ja pidas korras kirjavahetust. Vestlust lapsega ja lapsevanemaga juhtis lasteps\u00fchhiaater. Mina tegin esialgu k\u00f5neravialaseid m\u00e4rkmeid. N\u00e4gin palju lapsevanemate pisaraid, sotsiaalselt n\u00f5rga elu pahupoolt. N\u00e4gin, kui erinevalt suhtusid lapsevanemad oma lapse erikooli panemisse. M\u00f5nigi kord tekkis s\u00fcdamep\u00f5hjas kahtlus, et kas see on ikka \u00f5ige otsus ja kas me suudame oma otsuste eest vastutada. \u00c4ratundmisele j\u00f5udsin siis, kui mu oma lapsed said kooliealisteks ja kujutasin ette oma tundeid lapsevanemana komisjoni ees. Sain selgeks, et see oleks lapsevanemale trauma, kuid kahtlemata vajalik samm. Erikoolis t\u00f6\u00f6tatud aastad andsid \u00a0kinnitust, et see \u00f5ppevorm on m\u00f5nele lapsele parim v\u00f5imalus.<\/p>\n

J\u00e4rgnevatel aastatel \u00a0asus Kosej\u00f5el t\u00f6\u00f6le teisigi Tartu \u00dclikoolist tulnud eripedagooge. Parematel aegadel oli neid ligi veerand pedagoogidest. Kui samas tempos oleks eripedagoogide hulk kasvanud, oleks Eesti erikoolid t\u00e4naseks k\u00f5ik korralikult kaadriga kindlustatud. Eripedagoogide koolitamiseks pole aga riiklikku huvi. Peale Kroonuaia Kooli pole \u00fckski kool saanud t\u00f6\u00f6tada nii suure hulga eripedagoogidest \u00f5petajaskonnaga. Milline oleks vabariigis erikoolide positsioon, kui seal t\u00f6\u00f6taks vaid Tartu \u00dclikoolis viieaastase kursuse l\u00e4binud spetsialistid? \u00a0Kindlasti oleks pilt \u00fchtlasem ja koolide visioonid selgemad. Koolide s\u00f5na maksaks rohkem. Tugeva erikooliga arvestataks t\u00f5siselt. K\u00f5igi laste kodukohas koolitamise idee poleks saanud hariduspoliitikas ainuvalitsevaks.<\/p>\n

Tagasi Kosej\u00f5ele. Aastad l\u00e4ksid. Koolis sai t\u00f6\u00f6tatud logopeedina, \u00f5petajana, kasvatajana. K\u00f5ik koolielu valdkonnad said tuttavaks. 1989a 1. aprilli k\u00e4skkirjaga m\u00e4\u00e4rati mind Kosej\u00f5e Eriinternaatkooli direktoriks. See oli keeruline aeg, sest pidin t\u00f6\u00f6 \u00fcle v\u00f5tma ootamtult manala teele l\u00e4inud eelk\u00e4ijalt. Samas aga v\u00e4ga huvitav aeg, kus n\u00f5ukogude v\u00f5im enam ei toiminud ja Eesti Vabariigi v\u00f5im veel ei piiranud. Oli tohutult otsustamisvabadust, mis toitis tegutsemistahet. Ega muidu \u00a0n\u00fc\u00fcd, masu aastatel, poleks Ants Eglon k\u00fcsinud kavalalt muiates, et noh, kas on ka hea direktor olla? Aga siis oli.<\/p>\n

Omariikluse teke s\u00fcnnitas hulgaliselt mitmesuguseid erialaliite. Olime Jaaniga korduvalt arutanud, et peaks m\u00f5tlema ka eripedagoogide liidu loomisele. Kuidagi ei tekkinud eestvedajat. Siis korraga tundsin, et n\u00fc\u00fcd on paras hetk \u00a0saabunud. Erikoolidele sai saadetud teade, et meie erialaliidu moodustamine leiab aset 26. m\u00e4rtsil 1990. aastal Pirita Ol\u00fcmpiakeskuse konverentsisaalis. Oli karge ilm ja mere kohal s\u00e4rav kirgas p\u00e4ike soojendas paarik\u00fcmmet kokkutulnut l\u00e4bi avarate akende. Peeti k\u00f5nesid ja v\u00f5eti vastu otsus Eesti Eripedagoogide Liidu moodustamise kohta. Seej\u00e4rel valiti salajasel h\u00e4\u00e4letusel\u00a0 juhatus ning otsustati, et liidu eestseisja ametinimetuseks saab olema \u201epresident\u201d. Meie vabariik oli just saanud endale taas presidendi ning sellest \u00fcldisest eufooriast kantuna tegi ka liit oma valiku. Liidu presidendiks sai siinkirjutaja. P\u00fc\u00fcdsime enda s\u00fcnnist ajakirjanduse vahendusel m\u00e4rki anda. Ajalehtedesse saatsime s\u00f5numeid, kohale oli kutsustud televisioon. Isegi venekeelne AK v\u00f5ttis intervjuu. Kahjuks pole selle p\u00f5neva ja tegusa perioodi kohta kirjalikke dokumente s\u00e4ilinud. K\u00f5ik muu oli olulisem kui paberite koostamine ja j\u00e4reltulijtele teadmiseks arhiivi loomine. V\u00f5ib-olla on asutajaliikmetel midagi m\u00e4lusoppi j\u00e4\u00e4nud?<\/p>\n

Algas v\u00e4ga huvitav elu. Hoidsime \u00fchte, sest pidevalt rippus erikoolide kohal sulgemise oht. Tasahilju kadusid haridusmaastikult sellised erikoolid nagu Massiaru EIK, Leevi EIK, Kuigatsi EIK, venekeelne Piusa EIK ja Meeri EIK. T\u00f5stsime h\u00e4\u00e4lt ning paaril korral \u00f5nnestus m\u00f5ne erikooli eest seista nii, et need tegutsevad t\u00e4nini. L\u00f5ime kontakte P\u00f5hjamaade eripedagoogide organisatsioonidega ning Euroopa Eripedagoogika Assotsatsiooniga. \u00a0Eestimaal otsisime kontakte erinevate puuetega isikuid esindavate organisatsioonidega. Kontaktid said loodud, kuid koost\u00f6\u00f6d ei s\u00fcndinud, sest iga organisatsioon soovis ise tegelda \u00a0oma teemaga. Nii on see ka t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n

Osalesin mitmetel koneverentsidel, kus k\u00e4sitleti puuetega inimeste olukorda ja kus hakkas levima idee, et erikoolid on lapsele kahjulikud. Parem, kui k\u00f5ik saaksid \u00fcheskoos \u00f5ppida. \u00dcks Tallinna Matkamajas toimunud rahvusvaheline konverents on eriti meelde j\u00e4\u00e4nud. (Rahvusvaheliseks nimetati konverents juba siis, kui sellel esines kasv\u00f5i \u00fckski Soome spetsialist). Vihastasin kodumaise ettekande peale v\u00e4ga k\u00f5vasti. V\u00f5tsin ettekandja j\u00e4rel s\u00f5na ja palusin saalisolijail pisut j\u00e4rgi m\u00f5elda, enne kui asuda omamaist eripedagoogikat lammutama. P\u00e4rast tulid v\u00f5\u00f5rad inimesed mind t\u00e4nama. Olen s\u00fcgavalt veendunud, et erikool on j\u00e4tkuvalt vajalik \u00f5ppevorm. Sellep\u00e4rast, et lapsel oleks \u00a0valikuv\u00f5imalusi. Et tal poleks mitte v\u00f5rdsed , vaid paremad \u00f5ppimistingimused. Kui olete m\u00e4rganud, kasutavad n\u00fc\u00fcd ka haridusametnikud oma retoorikas \u201ev\u00f5rdsete\u201d asemel \u201eparemate v\u00f5imaluste loomise\u201d loosungit.<\/p>\n

Nii olengi eripedagoogikasse sisse kasvanud. Saates m\u00e4rgukirju ja p\u00f6\u00f6rdumisi v\u00f5tmesiskutele, osaledes \u00fcha sagedamini t\u00f6\u00f6r\u00fchmades ning komisjonides \u2013 nii olen p\u00fc\u00fcdnud eripedagoogika ja eripedagoogide eest seista. M\u00e4letan end kunagi kuulutamas, et ei kavatse\u00a0 eripedagoogikas rabelemisega \u00f5ndsaks saada. N\u00fc\u00fcd m\u00f5tlen juba salamisi, et mine sa tea …\u00a0 vanapagan J\u00fcrka ju ka proovis, iseasi, mis tal sellest v\u00e4lja tuli.<\/p>\n

Vello Saliste,<\/p>\n

Vanapagan – 2004<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eripedagoogikasse sattusin juhuslikult P\u00e4rast keskkooli l\u00f5petamist oli enesestm\u00f5istetav j\u00e4tkata k\u00f5rgkoolis. Uudse eriala \u2013 ps\u00fchholoogia sisseastumiseksamid olid\u00a0 t\u00e4iesti talutavates ainetes ning valik sai tehtud. Paraku tuli kirjandi hindeks ootamatult kolm ning hoolimata v\u00e4ikesest konkursist oli sellega \u00fclikooliuks suletud. Vene kroonu oli\u00a0 … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"parent":23,"menu_order":3,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-241","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/241","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=241"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/241\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1017,"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/241\/revisions\/1017"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/23"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=241"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}