![\"Viive](\"https:\/\/www.eripedaliit.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/01\/naere1.jpg\")
<\/a>EEL \u00fcldkogu austas novembrikuus Kolu k\u00f5rtsi \u00f5lgkatuse all meie v\u00e4rsket auliiget, Vanapagana laureaati Viivi Nearet. K\u00f6itvas ettekandes pani Vanapagan k\u00f5igile s\u00fcdamele, et h\u00e4lviklaste koole komplekteerides ei ununeks vana \u00e4raproovitud diagnostika. J\u00e4rgnevas artiklis m\u00f5tisklebki Vanapagan probleemidest, mis suulisesse ettekandesse \u00e4ra ei mahtunud.<\/p>\n<\/p>\n
Mis j\u00e4i Vanapaganal EEL-i suurkogul \u00fctlemata?
\nEripedagoogika, m\u00e4rts 2002
\nViivi Neare<\/p>\n
<\/p>\n
Aastal 2001 osutati Eesti eripedagoogika teenete eest VANAPAGANA tiitel pedagoogikakandidaat Viivi Nearele. S\u00fcgisesel suurkogul r\u00e4\u00e4kis VN oma t\u00f6\u00f6st\/tegemistest Eesti eripedagoogika edendajana alates 15. aug. 1966. Aga uuel Vanapaganal j\u00e4i midagi \u00fctlemata ja millestki t\u00e4htsast unustas ta r\u00e4\u00e4kida. See, mis \u00fctlemata j\u00e4i, j\u00e4i sellep\u00e4rast, et vanapagan on\/oli aeglasv\u00f5itu ja tundis hetkel, et ta oleks vast liigselt oma isikuga pealet\u00fckkiv. Tegelikult v\u00f5ivad tema l\u00e4hedal istunud meenutada, et ta kibeles \u00fctlema juba kohe, kui arutati liitklasside probleemi, kuid j\u00e4ttis \u00fctlemise \u00e4ra. M\u00f5eldagu pealegi, et miks.
\nN\u00fc\u00fcd tahaks \u00f6elda, et liitklasside k\u00fcsimust k\u00e4sitleti siiski \u00fchek\u00fclgselt – p\u00f5hiliselt \u00f5petamise, so \u00f5ppekava t\u00e4itmise tulemuste seisukohalt. J\u00e4eti v\u00e4lja toomata t\u00f5sisem p\u00f5hjus, miks algklasside (just I\/II) liitklassid \u00fcldse tekivad. Toodi \u00f5igesti v\u00e4lja, et nad tekivad kooli\/klassikomplekti avamise\/s\u00e4ilitamise t\u00f5ttu ja j\u00e4eti v\u00e4lja see, et nende tekkimise p\u00f5hjuseks on t\u00f5elise diagnostika – erivajadustega lapse \u00f5igeaegse m\u00e4rkamise ja eristamise puudulikkus. Selle tulemusena ei tule \u00f5pilasi algklassidesse (eriti I klassi) ja kool on sunnitud avama olemasolevate\/tulnud laste baasil liitklassid.
\nKui n\u00fc\u00fcd m\u00f5elda sellele, mis oma olemuselt on vaimupuue, siis t\u00e4nase diagnostika taseme kohaselt, kus praktiliselt puudub ps\u00fchholoogilis-pedagoogiline vaatluse\/vahendatud intervjuu roll, ei suudeta eristada I-II kl edutute, veel v\u00e4hem 6-7-aastase laste hulgast kerge vaimupuudega lapsi, sest arsti pilguga ja vanemate soovil on nad nagu enam-v\u00e4hem eakohase arenguga lapsed. Eristatakse rohkem kerge ja m\u00f5\u00f5duka vaimupuude piirialal lapsi, kes silmatorkavamalt ka \u00f5petajate ja lapsevanemate meelest ei tule tavakoolis \u00f5ppimisega toime. Neid lapsi on ka abikooli I v\u00f5i ka II klassis raske \u00f5petada, eriti liitklassi korral – tulemused \u00f5ppekava t\u00e4itmise seisukohalt ei tule kuidagi. Samas peaksime asja kaaluma ka nende laste seisukohalt. Eripedagoogika \u00fcks p\u00f5hi\u00fclesandeid on \u00f5petada puudega lapsi nii, et nad endiga t\u00e4na koolis ning kodus ja kooliteel ning \u00f5ues toime tuleksid: kuidas ja kus istuda, liikuda, kuidas, keda ja mida kuulata, kuidas tegutseda t\u00e4iskasvanu korralduste j\u00e4rgi jne. See on v\u00e4ga positiivne, t\u00e4htis nende suhteliselt raske puudega laste jaoks, sest siit saavad nad turva- ja usaldatavuse ning eduelamuse tunde – need on sotsiaalsed \u00f5pioskuste kujunemise eeldused, mis on \u00f5ppekavakohase \u00f5petamise \u00f5nnestumiseks v\u00e4ga vajalikud. Kui \u00f5petaja liitklassi tingimustes \u00f5petab, (\u00f5ige, k\u00fcll aeglasemalt) lapsi ennast kuulama, \u00f5igesti istuma, jaotusmaterjalidega tegutsema ja tegutsema nii k\u00f5ik koos kui ka v\u00e4ikestes r\u00fchmades v\u00f5i individuaalselt erinevalt, siis on eripedagoogika seisukohalt saavutatud v\u00e4ga palju ja pole kindlasti vaja (see poleks isegi kena) t\u00f6\u00f6aastat(-aid) liitklassis kahetseda. On ju \u00fcsna tavaline t\u00f5de, et mida paremini suudetakse alguses lapsi \u00f5ppeprotsessi l\u00fclitada, (\u00f5petada \u00f5ppima, olema \u00f5pilane), seda paremini\/kiiremini l\u00e4heb p\u00e4rast \u00f5ppekavakohane \u00f5ppimine\/\u00f5petamine.
\nT\u00e4psustuseks\/meenutuseks v\u00f5ib VANAPAGAN \u00f6elda, et uued erikoolid 70-nendatel aastatel sellep\u00e4rast tekkisidki, et diagnostika s\u00fcsteem kujunes v\u00e4lja, eri\u00f5pet vajavad lapsed eristusid juba I,II- klassiks ja vajadus erikoole avada oli ilmselge. Samal ajal v\u00e4henes j\u00e4rsult vanematesse klassidesse eri\u00f5ppele tulevate laste arv. Vanapagan j\u00e4\u00e4b jonnakalt siin selle juurde, et eripedagoogika positiivne m\u00f5ju peab algama lapse arengu varasemas eas, siis on hiljem pedagoogilist praaki v\u00e4hem ja noored suunduksid sotsiaals\u00fcsteemi (peale kooli) k\u00fcpsematena. Ka tuleks erikoolidesse vastuv\u00f5tu tingimustesse uuesti sisse kirjutada piirvanus, mille \u00fcletamisel ei saa last enam abi\u00f5ppele soovitada (vaimupuue on valdavalt varane puue – orgaaniline kahjustus on toimunud ja lapse areng on h\u00e4lbinud s\u00fcnnieelsel, s\u00fcnnij\u00e4rgsel ning varasel s\u00fcnnij\u00e4rgsel perioodil). Hilja avastatud\/m\u00e4rgatud lapsed on kaasunud ja\/v\u00f5i primaarseks kujunenud k\u00e4itumish\u00e4lbega (12-16 aastased) on kas \u00fclekohtuselt mittekohastesse \u00f5pitingimustesse v\u00e4givaldselt j\u00e4etud lapsed v\u00f5i pedagoogiline praak. Viimast suudavad abikoolid vaid osaliselt k\u00f5rvaldada.
\nSeega, kui asutakse v\u00f5itlema selle eest, et AEV ja HEV lapsed \u00f5igeaegselt eristatakse ning luuakse neile nende jaoks k\u00f5ige soodsamad arengu\/\u00f5pitingimused, v\u00e4heneb oluliselt niisuguste abikoolis m\u00f5eldamatute liitklasside vajadus nagu I+II+III+IV (2001\/2002. \u00f5ppeaastal Viljandimaal). Niisugusel juhul peab \u00f5petajal klassis olema ka 1-2 abi\u00f5petajat. K\u00fcll aga v\u00f5ib juhtuda, et on liitklass grupist II+IV, III+V jmt, kus \u00fche klassi lapsed juba suudavad mingi aeg iseseisvalt t\u00f6\u00f6tada. Arvan aga, et eripedagoogikas t\u00f5sisemat t\u00e4helepanu diagnostikale p\u00f6\u00f6rates ei peaks erikoolis liitklasse \u00fcldse olema. K\u00fcll aga on vajadus diferentseeritud \u00f5petamise ning individuaalse l\u00e4henemise, samuti parandus\u00f5ppe tundide j\u00e4rele, kus arendatakse laste tunnetusprotsesse seotult aine(te) omandamise ja elus toimetuleku kujune(nda)misega. See olekski suure loosungi KOOL K\u00d5IGILE eripedagoogiliselt sisuline \u00f5ige t\u00e4itmine.
\nSiit on hea \u00fcle minna sellele, mis j\u00e4i r\u00e4\u00e4kimata. Eesti eripedagoogika ajas oma asja NL poolt tulnud k\u00e4skude ja samuti t\u00e4htsate loosungite varjus ikka erivajadustega laste huvides. Nende integreerumine on siin enamasti au sees olnud. Lasteaedades erir\u00fchmade avamine l\u00e4ks Eestis ajaliselt kokku varajase diagnostika suunalise liikumisega Euroopas (1970-ndate keskpaik). Entusiastideks olid logopeedid ja on seda t\u00e4nap\u00e4evani. Riik pole seda eripedagoogilist positiivset liikumist toetanud ja Eestis puudub varajase sekkumise s\u00fcsteem. Erir\u00fchmad tavalasteaedades v\u00f5i eriklass tavakoolis on t\u00e4naseni Euroopas parimaks peetud integreerimise vorm – kool k\u00f5igile.
\n1968. aastal algatasid Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi m\u00f5ningad uurijad tasandusklasside avamise idee VI klassi n\u00e4ol (K\u00e4rner, Ruga jt). Nad p\u00f6\u00f6rdusid eripedagoogilise abi ja toe saamise eesm\u00e4rgil t\u00e4nase Vanapagana poole. Viimane kiitis nende m\u00f5tte heaks, kuid m\u00e4rkis kohe, et p\u00f5hikooli kesk- ja vanemas astmes on tasandusklasse avada hilja. Tavakoolis edutute (\u00f5piraskustega, sh vaimse arengupeetusega – F81.3 – spetsiifilised segat\u00fc\u00fcpi h\u00e4lbed ja F83 – segat\u00fc\u00fcpi spetsiifilised arenguh\u00e4lbed) \u00f5pilaste tunnetustegevuse, k\u00f5ne, tunde-tahtevalla, ise\u00e4rasused peavad samuti \u00f5petajate ja vanemate poolt olema m\u00e4rgatud juba algklassides ning need lapsed vajavad eriabi ja soodsaid \u00f5pitingimusi juba varem. Nii loodi Vanapagana eestvedamisel tasandusklassid ja -koolid. Kahjuks on tasandusklasside avamine v\u00e4henenud. P\u00f5hiliselt on need avatud koolides, kus klassid loodi asja edendamise algusaastatel ja on aru saadud, et niisugune eritingimustes \u00f5ppimise vajadus on nendele lastele oluline. Kahjuks \u00f5pib t\u00e4nastes tasandusklassides v\u00e4ga (liiga) palju kerge, isegi m\u00f5\u00f5duka vaimupuudega lapsi. Seega on k\u00fcsimus taas maha k\u00e4inud mitte kellegi kontrollimise p\u00e4devusse kuuluva diferentsiaaldiagnostika puudumise t\u00f5ttu. Siin saaks \u00f5igeid lapsi eristada ka sobivate testide abil, mille k\u00f5rval lapse varase arenguloo v\u00e4ljaselgitamise ja vaatluse osat\u00e4htsus j\u00e4\u00e4vad.
\nL\u00f5petuseks soovib VANAPAGAN, et Eesti eripedagoogika looks korraliku varase sekkumise ja diagnostika s\u00fcsteemi, mis tagaks seej\u00e4rel nii loosungi KOOL K\u00d5IGILE, kui ka integreeritud \u00f5petamise EV laste huvides. Erivajadustega laste \u00f5petamisel, samas, saab \u00f5ige diagnostika korral s\u00e4ilitada juba olemasoleva erikooli \u00f5ppekorralduse ja see oleks baasiks uute integreerimisvariantide loomisel (metoodika- ja\/v\u00f5i n\u00f5ustamiskeskused, eriklassid jpm).
\nKui Vanapagana aegadel toetasid EP tegevust\/arengut HM juures olev erikoolide ainekomisjon, Tartu \u00dclikooli Eripedagoogika kateeder ja Vanapagan \u00f5petajate t\u00e4iendkoolituse kaudu, siis t\u00e4na on suur, juhtiv ja toetav j\u00f5ud Eesti Eripedagoogide Liit ning endiselt Tartu \u00dclikooli Eripedagoogika osakond, samuti teised puuetega inimeste vabatahtlikud \u00fchendused. Tuleb vaid unustada esikohale kippuv isiklik huvi, teha tugevalt, ehkki rasket koost\u00f6\u00f6d meditsiini- (eriti ps\u00fchhiaatritega) ja sotsiaals\u00fcsteemiga, kohalike omavalitsustega, taotleda rakendusm\u00e4\u00e4ruste t\u00e4psustamist ja uute v\u00e4ljaandmist. Soovin AEV ja HEV lastega t\u00f6\u00f6tajatele vanapaganlikku aeglust ja sitkust, tahet ning edu.<\/p>\n
\u00a0<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" EEL \u00fcldkogu austas novembrikuus Kolu k\u00f5rtsi \u00f5lgkatuse all meie v\u00e4rsket auliiget, Vanapagana laureaati Viivi Nearet. K\u00f6itvas ettekandes pani Vanapagan k\u00f5igile s\u00fcdamele, et h\u00e4lviklaste koole komplekteerides ei ununeks vana \u00e4raproovitud diagnostika. J\u00e4rgnevas artiklis m\u00f5tisklebki Vanapagan probleemidest, mis suulisesse ettekandesse \u00e4ra … J\u00e4tka lugemist