Kaja Plado

Kaja PladoKaja Plado on Tartu Ülikooli eripedagoogika (toonase defektoloogia) osakonna vilistlane, kes kaitses samas aastal 1996 cum laude teadusmagistrikraadi – esimese Eesti eripedagoogikas. Pärast mõneaastast praktiseerimist õpetajana Tartu Pedagoogilise Kooli Harjutuskoolis, kust ta sai tugeva kooli õpetajameisterlikkuse osas, alustas ta õppejõu tööd eripedagoogika osakonnas. 37 aastat on ta õpetanud erinevate õppetasemete üliõpilasi, juhendanud ligi 100 bakalaureuse-, magistri-, sh teadusmagistritööd, töötanud välja hästitoimiva eripedagoogide koolipraktika süsteemi. Kümne aasta jooksul (2004-2014) juhatas Kaja eripedagoogika osakonda ning oli kahe õppekava programmijuht. Kolleegid iseloomustavad teda kui inimest, kes on sündinud teisi toetama, mõistma, ergutama, lohutama.

Mille võrra oleks Eesti eripedagoogika vaesem Kajata?

Kaja huvid ning teadus-, arendus- ja õpetamistegevus on jaotunud kolme valdkonna vahel.

Kaja esimene sügav huvi kasvas välja tema akadeemilise isa Karl Karlepi teadustöödest. Kaja on kujundanud mitme põlvkonna eripedagoogide ja õpetajate pädevusi kirjaliku kõne oskuste hindamisest ja süsteemsest ning indvidualiseeritud kujundamisest eesti keeles. Huvi lugemis- ja kirjutamisraskuste vastu on leidnud rakendust ühingulises tegevuses – Kaja on Eesti Lugemise Ühingu ja Eesti Düsleksiaühingu asutajaliige.

Loogilise sammuna liikus Kaja huvi edasi õpiraskustega ja kerge intellektipuudega õpilaste kirjalikult kõnelt suulise kõne, täpsemalt tekstiloome- ja mõistmisoskuse juurde. Mida peaks õpetaja teadma erinevatest tekstitüüpidest, millised on eripärad suulise ja kirjaliku teksti loomes, mida kujutab endast matemaatiline tekst, tarbetekst ning kuidas õpetada õpiraskustega last tekstiga töötama – need on vaid mõned küsimused, mille uurimine Kajal veel ka praegu pooleli on.

Kolmas suur sammas Kaja tööpõllul on aga kahtlemata HEV laste õppekirjandus. Olles ise üle 30 tööraamatu ja muu õppeotstarbelise materjali autor või kaasautor, on ta paralleelselt nõustanud teisi õppevara koostajaid, olnud paljude õpikute ja tööraamatute eksperdiks või retsensendiks. Kaja panust Eesti eripedagoogide tööriistakasti (loe: raamaturiiulile, töölauale) on raske alahinnata.

Kaja on andnud suure panuse ka HEV laste õppekavade arendusse ja koostamisse: tema osalusel on Eestis hakatud aru saama individuaalse õppekava koostamisest, on valminud lihtsustatud õppekava üldosa ja enamus ainekavad.

Kes teeb, see jõuab. Kaja on aastaid panustanud Eesti Eripedagoogide Liidu tegevusse, olles selle juhatuse liige, kandes EEL kogumiku „Eripedagoogika“ koostaja rasket, kuid tänuväärset koormat.

Kajat tunnevad Eestis ka paljud tavapedagoogid: ta on hinnatud lektor täienduskoolitustel, ta panustab õpetajakoolituse arendamisse, et viia sinna sisse rohkem, süsteemsemalt ja sisukamalt eripedagoogilisi pädevusi.

Ja lõpuks – mitte sugugi vähemtähtis pole tõik, et Kaja on üles kasvatanud kolm poega, ta suurepärane vanaema ja väga hea (laulu- ja luulelembene) sõber.

Eelnevat kokku võttes: kui ennemuistsel ajal on Vanapaganas nähtud vembumeest, kes muudkui jätkanud suurt loomistööd ja kellel on seetõttu selged kultuurikangelase tunnused, siis Kaja Pladol on selgelt Vanapagana tunnused.

Jätkuvat jõudu selle põllu kündmiseks – Sind on meile väga vaja!

4.11.16.
Marika Padrik