1. Miks ma pean eripedagoogi kutset taotlema? Milleks on mulle kutsetunnistust vaja?
Vastavalt kehtivatele seadustele/määrustele võib eripedagoogina töötada inimene, kellel on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi kutse. KUI TEIL ON erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, siis võite eripedagoogina töötada ka ilma kutsetunnistuseta. Sellegipoolest võite lasta oma kompetentsust hinnata, et endale ja tööandjale tõendada, et Teil on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised. Oma kutsealase tegevuse analüüsimine aitab ka saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste kohta, planeerida oma karjääri ja arengut, hinnata ja valida sobivaid koolitusi ning suurendada läbilöögivõimet tööturul. KUI TEIL EI OLE erialast magistrikaadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, siis peate eripedagoogina töötamiseks taotlema eripedagoogi kutse. Kutsestandard ütleb, milline kompetentsus Teil peaks olema, et eripedagoogina edukalt tegutseda. Kompetentsuse tõendamisel võetakse arvesse ka läbitud koolitusi ning edukat tegutsemist kutsealal. Positiivse otsuse järel väljastatakse Teile kutsetunnistus, mis tõendab, et Teil on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised. Kutsetunnistus annab Teile õiguse kasutada kutsetunnistuse kehtivuse ajal kutsetunnistusel märgitud kutsenimetust vastaval tasemel (eripedagoog, tase 7 või eripedagoog, tase 8).
2. Haridus- ja teadusministri määruses “Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded” § 5 lg 3 on kirjas: “Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks loetakse eriklassis tõhustatud või erituge saavaid õpilasi õpetavad isikud, kes on omandanud magistrikraadi eripedagoogikas või magistrikraadi ja eripedagoogi kutse.”
Kas see tähendab, et kõik õpetajad, kes õpetavad eriklassis, peavad taotlema eripedagoogi kutse?
Ei pea. Nimetatud määruse § 5 on rakendussätted. Rakendussätetes on kirjas määruse sätete rakendamise erisused ja täpsustused. Määruse § 3 lõikes 1 on sätestatud õpetajate kvalifikatsiooninõuete põhinorm: “Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis esitatud nõuetele.” Rakendussätte (§ 5) lg 3 täpsustab, et kvalifikatsioonile vastavaks loetakse ka isikud, kes on omandanud magistrikraadi eripedagoogikas või magistrikraadi ja eripedagoogi kutse.
Lühidalt: Kui Te tahate olla õpetaja, siis peate täitma õpetajale kehtestatud nõuded. Õpetajana võite töötada nii tava- kui eriklassis. Rakendussätte täpsustus: eriklassis võib õpetajana töötada ka eripedagoog.
3. Kumba kutset ma peaksin taotlema, kas eripedagoog, tase 7 või eripedagoog, tase 8? Kas dokumentide menetlemise käigus võivad hindajad teha taotlejale ettepaneku taotleda teise taseme kutset (eripedagoog, tase 7 asemel eripedagoog, tase 8 ja vastupidi)?
Oma kompetentside taseme hindamine on üks osa enesehindamisest ning on taotleja ülesanne ja vastutus. Peate ise otsustama, millise kutse (7. või 8. taseme eripedagoogi) kompetentsid Teil on ja need siis eneseanalüüsis ära tõendama. Hindamiskomisjon hindab dokumentide ja vestluse põhjal, kas Teil on olemas taotletava kutsekompetentsid (tõendatud peavad olema kõik kohustuslikud kompetentsid).
4. Kui ma ei ole kunagi eripedagoogina töötanud, siis kuidas analüüsida, tõestada vajalikke kompetentse? Taotlen eripedagoogi kutset selleks, et saaksin töötada eripedagoogina.
Eripedagoogi kutset saab taotleda inimene, kes on eripedagoogilist tööd juba mõne aasta teinud, omab vastavat erialast ettevalmistust ja suudab seega töö analüüsis kirjeldada, kuidas ta oma tööd teeb.
5. Olen lõpetanud ülikooli, mul on sotsiaaltöö-alane magistriharidus. Olen läbinud eripedagoogilise täiendkoolituse ja teisi koolitusi. Töötan eripedagoogina X asutuses juba 8 aastat. Kas mul on õigus taotleda eripedagoogi kutset?
Erialase hariduse puudumine ei ole takistuseks kutse taotlemisel, kui suudate kõik vajalikud kompetentsid ära tõendada (koos tõendusmaterjaliga). Analüüsi ja tõendusdokumentide põhjal teeb komisjon otsuse, kas Teil on vajalikud kompetentsid olemas.
6. Kuidas teha kutsealase tegevuse eneseanalüüsi (Lisa 3)? Kuidas peaksin eripedagoogi kutsestandardi kirjelduses toodud kompetentse eneseanalüüsi vormis kirjeldama ja tõendama? Mida täpselt on vaja välja tuua ja tõendada?
Kutsealase tegevuse eneseanalüüsi koostamisel saate abi hindamisstandardist (leiate EEL kodulehelt). Seal on kenasti lahti kirjutatud, mida mingi kompetentsi tõendamisel oodatakse. Seega lisaks kutsestandardile tutvuge põhjalikult ka hindamisstandardiga.
7. Kas peaksin lisama ka individuaalsed õppekavad, töökavad, juhtumi kirjeldused, lapse arengu hindamise tabelid, konsultatsioonide memod, individuaalse arengu jälgimise kaardid jmt? Või piisab sellest, et juhtumianalüüsis on erinevad dokumendid ära märgitud? Kui on vaja, siis kas need lisad võivad olla täitmata kujul, et mitte rikkuda andmekaitseseadust, sest paberites jookseb lapse nimi läbi?
Tühje vorme me ei oota, aga kindlasti ei nõua me ka isikuandmetega dokumente. Kui mõnda kompetentsusnõude täitmist on kõige parem tõestada Teie täidetud tabelite, memode ja kaartide abil (ja neist lähtuvate järelduste, IÕK-de, edasiste plaanide abil), siis me siiski neid dokumente ootame. Isikuandmed on neist siis ära võetud/muudetud. Kindlasti ei saa ja ei tohi avaldada ühegi lapse andmeid.
8. CV-s on punkt “arvuti kasutamise oskus (lähtudes kutsestandardi nõuetest)”. Kutsestandardi osas “B.2 Eripedagoog, tase 7 üldoskused” on kirjas: “Digitaalne kirjaoskus – mõistab ja kasutab digitaalseid süsteeme, tööriistu ja rakendusi ning töötleb digitaalset teavet iseseisva kasutaja tasemel (Vt lisa 2 DigComp).” Kust ma leian selle lisa 2?
Kutsestandardi lõpus on C.3 Lisad. Seal on Lisa 2 juures link digipädevuste enesehindamisskaalale.
9. Kas dokumendid tuleb pakkida ZIP-failiks?
Dokumendid tuleb kokku pakkida (ZIP on tõepoolest levinuim võimalus, aga sobib ka muu formaat, nt BDOC) ja saata elektrooniliselt aadressil kutse@eripedaliit.ee.
10. Kodulehel on kirjas, et kutsetaotluse saab esitada 1. märtsiks / 1. septembriks. Kas see tähendab, et dokumendid tuleb edastada hiljemalt 28.02 / 31.08 või võib seda teha veel ka 1. märtsil / 1. septembril?
Eelistame varasemat saatmist, aga võtame vastu ka 1. kuupäeval saabunud taotlused. On juhtunud, et e-kiri ei lähe taotleja postkastist välja või tuleb taotlejale veateade, kuna manus on liiga mahukas. Seetõttu soovitame mitte jätta oma dokumentide saatmist viimasele minutile.
11. Kuidas ma tean, kas mu dokumendid jõudsid kohale?
Kui kutse taotlemise dokumendid on jõudnud meieni, saate selle kohta kirja 3 tööpäeva jooksul. Kui Te vastust ei saa, võtke palun ise meiega ühendust, kirjutades kutse@eripedaliit.ee.
12. Saatsin dokumendid tähtajaks ära. Hiljem avastasin, et üks dokument jäi saatmata. Kas võin selle järele saata, kuigi tähtaeg on möödas?
Arvesse võetakse ja hindamiskomisjonile edastatakse ainult nõuetekohaselt ja õigeks kuupäevaks esitatud dokumendid. Hindamiskomisjon vaatab Teie dokumendid läbi ning vajadusel küsib täiendusi.