Kinnitatud EEL 13.10.2017
üldkoosoleku otsusega
Mittetulundusühingu Eesti Eripedagoogide Liit
PÕHIKIRI
- Üldpõhimõtted ja eesmärgid
1.1. Mittetulundusühingu (edaspidi «ühing») nimi on Eesti Eripedagoogide Liit, lühendina EEL.
1.2. Ühingu asukoht on Eesti Vabariik ja postiaadress on Lääne-Virumaa, Rakvere 44309, Tartu tn 2.
1.3. Ühing on mittetulundusühinguna eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi seadusandlusest, asutamisotsusest, käesolevast põhikirjast ja muudest sellekohastest õigusaktidest.
1.4. Ühingul on oma vara ja eelarve, oma sümboolika.
1.5. Ühingu dokumentidel on näidatud mittetulundusühingu nimi, asukoht ja registrikood.
1.6. Ühing võib teha tehinguid ja muid õigustoiminguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi saavutamiseks.
1.7. Eesti Eripedagoogide Liit on asutatud 1990. aastal määramata ajaks.
1.8. Ühingu eesmärgiks on:
- eripedagoogide kutsehuvide esindamine ja kaitsmine;
- eripedagoogide ettevalmistamisele kaasaaitamine;
- enesetäiendamise võimaluste laiendamine koostöös eripedagooge ettevalmistavate kõrgkoolidega;
- osalemine kodanikualgatuse korras Eesti hariduspoliitika ja –strateegia kujundamisel, sellealaste seaduste täiustamisel;
- Eesti hariduselu korraldamisel ja haridusalaste õigusaktide, kontseptsioonide ja programmide väljatöötamisel osalemine;
- hariduslike erivajadustega laste õiguste kaitse.
1.9. Ühing lähtub oma eesmärkide saavutamisel pedagoogikale omastest humanistlikest ja eetikast. Ühingu tegevuse põhimõtteks on:
- liikmete hääleõiguse võrdsus;
- liikmelisuse vabatahtlikkus;
- liikmete ainult põhikirjast tulenevad kohustused ühingu ees;
- liikmete õigus avalduse alusel ühingust välja astuda.
- Liikmelisus
2.1. Ühingu liikmeteks võivad olla eripedagoogid, eripedagoogika eriala üliõpilased, logopeedid, eripedagoog-nõustajad, hariduslike erivajadustega õppijate õppe koordineerijad, õpetajad, pedagoogilise koolituse ja teadusliku uurimistööga tegelevad isikud, siduserialade spetsialistid.
2.2. Üldkoosoleku otsusega võib auliikmeks kuulutada Eesti Eripedagoogide Liidule või eripedagoogika arengule erilisi teeneid osutanud füüsilisi isikuid. Auliikme nimetuse andmist korraldab juhatus.
2.3. Ühingu liikmeks saab olla iga füüsiline isik, kes vastab käesoleva põhikirja nõuetele.
2.4. Liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek liikmekandidaadi kirjaliku avalduse põhjal. Liikmekandidaadil on üldkoosolekul osalemine kohustuslik. Liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse vastava otsuse tegemise päeva.
2.5. Liikmete nimekirja peab Ühingu juhatus.
2.6. Ühingu üldkoosolek määrab liikmemaksu suuruse, selle tasumise korra ja tähtajad.
2.7. Liige võib ühingust välja astuda igal ajal, olles sellest juhatust teavitanud kirjaliku avaldusega.
2.8. Ühingu liige arvatakse Ühingust välja juhatuse otsuse alusel:
- põhikirja sätete täitmata jätmise tõttu;
- liige ei ole tasunud majandusaasta lõpuks üldkoosoleku poolt kehtestatud liikmemaksu;
- Ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.
2.9. Välja arvatud liikmele saadetakse koheselt, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul juhatuse otsusest Ühingust väljaarvamise kohta e-posti teel teade, kus tuuakse ära otsuse põhjendus.
- Liikmete õigused ja kohustused
3.1. Ühingu liikmel on õigus:
- osaleda hääleõigusega Ühingu üldkoosolekul;
- valida ja olla valitud ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
- saada teavet ühingu tegevuse kohta;
- esitada juhatusele ettepanekuid ja arupärimisi ühingu tegevust puudutavates küsimustes;
- astuda ühingust välja;
- kasutada muid põhikirjas ja seaduses ettenähtud õigusi.
3.2. Ühingu liige on kohustatud:
- täitma põhikirja nõudeid ja ühingu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid;
- õigeaegselt tasuma liikmemaksu;
- võtma osa ühingu tegevusest.
- teatama Ühingu juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma kehtivad kontaktandmed.
- Juhtimine
4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek;
4.2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seadusega või käesoleva põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
4.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
- põhikirja muutmine;
- tegevuse eesmärkide muutmine;
- juhatuse liikmete ja juhatuse esimehe valimine;
- uute liikmete vastuvõtmine;
- ühingu tegevuse lõpetamise otsustamine;
- majandusaasta aruande kinnitamine;
- osakondade loomise, ühendamise ja likvideerimise otsustamine;
- muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine;
- juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
- muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud ühingu teiste organite pädevusse.
4.4. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt kaks korda aastas.
Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt:
- vastavalt vajadusele juhatuse algatusel või
- üldkoosoleku otsusel või
- vähemalt 1/10 Ühingu liikmete kirjalikul nõudel tuues ära põhjendused ja soovitud päevakorra.
4.5. Juhatus teatab liikmetele üldkoosolekust kirjalikult vähemalt 7 päeva enne koosolekut. Juhatus saadab koosoleku kutse märkides ära päevakorra, toimumise koha ja aja.
4.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui esindatud on üle poole ühingu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, siis kutsub juhatus ühe kuu jooksul, kuid mitte varem kui üks nädal, kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga, mis on otsustusvõimeline vaatamata esindatud liikmete arvust.
4.7. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühingu liige või tema esindaja (koosolekul osalev ühingu liige, kellele on antud lihtkirjalik volikiri). Ühingu liige võib esindada volikirja alusel kuni kahte ühingu liiget. Esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
4.8. Üldkoosoleku otsus on vastuvõetud kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest v.a. juhul kui otsuse vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud kõrgem häälteenamuse nõue. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 liikmete nõusolek.
4.9. Üldkoosoleku protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
4.10. Protokollid on avalikud ja muudetakse Ühingu liikmetele kättesaadavaks hiljemalt 14 päeva jooksul peale koosoleku toimumist.
- Juhatus
5.1. Juhatusse kuulub kuni seitse liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik isiku nõusolek. Üldkoosolek valib juhatuse hulgast juhatuse esimehe, kes koordineerib juhatuse tööd. Juhatuse esimeest nimetatakse presidendiks.
5.2. Juhatuse pädevusse kuulub:
- esindada ja juhtida Ühingut;
- jaotada juhatuse liikmete vahel töövaldkonnad ja nende juhtimine;
- koostada ühingu tegevuskava ja seda oma töös järgida;
- kutsuda kokku Ühingu üldkoosolek;
- pidada arvestust Ühingu liikmete ja liikmemaksude üle;
- välja arvata liige Ühingust;
- võtta tööle ja vabastada personali;
- nimetada auliige.
5.3. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Ühingut kõikides õigustoimingutes. Juhatuse õigust esindada ühingut võib piirata üldkoosoleku otsusega.
5.4. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Juhatuse otsus on vastuvõetud kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Kui hääled jagunevad pooleks, otsustab presidendi hääl. Juhatus võib vastu võtta otsuseid e-kirja teel koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kõik juhatuse liikmed. Koosoleku otsused protokollitakse ja tehakse juhatuse liikmetele kättesaadavaks hiljemalt 7 päeva jooksul.
5.5. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka juhatuse liikmete või ¼ Ühingu liikmete nõudmisel. Juhatuse liikmetele teatakse juhatuse koosolekust vähemalt seitse päeva enne koosolekut.
5.6. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest üldkoosolekule. Üldkoosolek võib juhatuse liikme tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida.
- Majandustegevus ja vara jaotus
6.1. Ühingu vara tekib liikmete liikmemaksudest, ühingu vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust, toetusest, annetustest ning muudest laekumistest.
6.2. Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
6.3. Ühingust väljaastumisel või väljaarvamisel tasutud liikmemaksu ei tagastata.
- Kontroll ja revideerimine
7.1. Üldkoosolek teostab järelvalvet ühingu organite tegevuse üle, kusjuures selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni- või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei tohi olla ühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.
7.2. Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni- või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
- Muud tingimused ja tegevuse lõpetamine
8.1. Ühingu tegevus lõpetatakse:
- üldkoosoleku otsusega;
- pankrotimenetluse alustamisel ühingu vastu;
- liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses sätestatud suuruse;
- üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid;
- muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud alusel.
8.2. Üldkoosoleku otsus ühingu lõpetamiseks on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
8.3. Ühingu tegevuse lõpetamine ja lõpetamisel selle likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil.
8.4. Ühingu tegevuse lõpetamise korral jaotatakse vara selleks õigustatud isikute vahel, kes määratakse üldkoosoleku otsusega.
8.5. Kui ühingu vara ei saa jaotada põhikirjas ettenähtud alusel, juhindutakse lõpetamise korral vara jaotamisel seaduses sätestatust.
8.6. Pärast ühingu likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse ühingu registrist kustutamiseks.
Lea Pilme
EEL president
13.10.2017