Pedagoogikadoktor Karl Karlepi elu ja tegevus on üle 60 aasta olnud tihedalt seotud pedagoogikaga. Õpetaja kutse sai ta Haapsalu Pedagoogilisest Koolist juba 17- aastaselt ning asus kohe tööle endast vaid mõne aasta nooremate õpilaste kasvataja ja õpetajana Raikküla lastekodus ja Raikküla eriinternaatkoolis. Oma eeskujuks ja õpetajaks peab Karl Karlep tollal Raikkülas töötanud Valdur Lullat, kes suunas terve rühma õpihimulisi noori õppima Moskva Riiklikku Pedagoogilisse Instituuti. Karl Karlep valis seal eripedagoogika (oligofrenopedagoogika) eriala. Moskva RPI lõpetamise järel töötas ta Tallinna I Eriinternaatkoolis õppealajuhatajana, kus entusiastlike õpetajate toel sidus oma uuenduslikud ideed ja teoreetilised teadmised praktikaga. 1972.a Moskva Defektoloogia Teadusliku Uurimise Instituudis pedagoogikakandidaadi kraadi kaitsmise järel on Karl Karlep olnud õppejõuna (vanemõpetaja, dotsent, professor) seotud Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonnaga, olles ka osakonna juhataja (1977-1987) ning emakeele didaktika ja logopeedia õppetooli hoidja (1992-2002). 1993.a. – esimesena taasiseseisvunud Eesti Vabariigis – kaitses ta pedagoogikadoktori kraadi.
Karl Karlepit võib pidada teaduspõhise eripedagoogika ning logopeedia rajajaks ja juurutajaks Eestis. Oma teaduslikuks uurimisvaldkonnaks valis ta pärast Moskva RPI lõpetamist lugema ja kirjutama õpetamise eesti keeles, mis on oma kolmevältelise fonoloogilise süsteemi poolest unikaalne. Uuringutes näitas ta, et õpiraskustega lapsed vajavad lugema ja kirjutama õpetamisel ja suulise kõne arendamisel tavapärasest teistsugust metoodikat, mis arvestaks nende vaimse ja keelelise arengu iseärasusi (õpetamise algoritmilisus, õpetamine osaoskuste kaupa). Tänaseks on Eestis välja kujunenud õpiraskustega lastele lugema- ja kirjutama õpetamise ning erivajadustega laste kommunikatsioonioskuste kujundamise spetsiaalne metoodika, mida kasutavad eripedagoogid ja logopeedid ning mille aluseid ja töövõtteid rakendatakse ka tavapedagoogikas.
Kõigile Karlepi teadustöödele on omane tugev teooria ja praktilise väljundi seos. Karlepi rajatud eesti keele õpetamise metoodika erivajadustega lastele ja õpetatud logopeediakursused rajanevad tugeval psühholingvistilisel alusel. Oma teadus- ja metoodilises tegevuses on Karlep ühendanud nii ida kui lääne olulised psühholingvistika koolkonnad ja rakendanud nende seisukohti pedagoogilises praktikas. Võib väita, et Karlep on rajanud Eestis rakendusliku (pedagoogilise) psühholingvistika suuna, mida kannavad tema kõrgkooliõpikutena ja käsiraamatutena kasutatavad monograafiad .Samuti võib väita, et tugev psühholingvistiline alus on Eesti eripedagoogika kaubamärk.
Karlepi arvukate teadusartiklite eripäraks on uurimistulemuste rakendatavus metoodiliste ja õppematerjalide koostamisel e ainult Eestile omases keele- ja kultuurikeskkonna, kus pole võimalik kasutada tõlkematerjale. Oluline on rõhutada, et Karlepi ligi 200-st publikatsioonist umbes veerandi moodustavad erivajadustega lastele suunatud õpikud või töövihikud, mis on valminud koostöös eripedagoogika valdkonna tunnustatud praktikutega. Tihedat koostööd praktikutega peab ta ise äärmiselt oluliseks. Koostöö tulemuseks on õppematerjalid, mida kasutatakse lihtsustatud õppekava alusel õpetamisel ning mis on hinnatud ka tavakoolis töötavate õpetajate poolt lisa- ja tugimaterjalina. HEV lastele suunatud õppekirjanduse koostajana jätkab ta ka praegu, olles konsultant, retsensent, kaasautor.
Karl Karlepi elutööks on olnud erivajadustega laste õpetamine – selle protsessi teaduslik põhjendamine ja kvaliteedi tagamine. Tegemist on teaduskoolkonna loojaga eripedagoogikas, kellel on arvukalt õpilasi. Võib väita, et kõik senised Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna vilistlased on tema õpetusest osa saanud, tema juhendamisel on kaitstud 11 teadusmagistritööd, üks neist väljaspool Eestit, üks kandidaadiväitekiri, ta on olnud doktoritöö kaasjuhendaja.
Karl Karlepi näol on tegemist hinnatud kolleegiga. Põhjalikkus ning järjekindlus töises tegevuses jätab ruumi ka gurmaanile omasele askeldamisele köögis ja aktiivsele seltskondlikule suhtlemisele. Nii raba- kui räätsamatkadel, arvukatel väljasõitudel ja Eesti Eripedagoogide Liidu suvepäevadel on meie Karla (nii on ta tuntud tuhatkonna TÜ lõpetanud eripedagoogi ja logopeedi hulgas) kohal ja toimetab vaat et aktiivsemalt kui mõned nooremad kolleegid.
Karl Karlepit on tunnustatud erialaliitude kõrgemate aunimetustega: 1999.a. nimetati ta Eesti Eripedagoogide Liidu auliikmeks (Vanapagan –I) ja 2013.a. Eesti Logopeedide Ühingu auliikmeks.
Soovime juubilarile tugevat tervist ja jätkuvat loomingulist energiat!
TÜ eripedagoogika osakond
Eesti Eripedagoogide Liit
Eesti Logopeedide Ühendus
Ilmunud Õpetajate Lehes 17.01.2014